Vedrud

Auto vedrustus on auto vedrustuse üks tähtsamaid elemente: see neelab rataste energiat ja annab ka šassiile elastsuse, kui auto hakkab liikuma. Tasub märkida, et vedru ei neelata vibratsiooni - selleks kasutatakse amortisaatorit. 

Kui te sõidate sageli halbadel teedel, saavad suurema osa kahjustusi vedrustussüsteemi komponendid: vedrud ja amortisaatorid võtavad koormuse suurimat osa. Seetõttu tuleks neid komponente süstemaatiliselt kontrollida.

Disaini omadused

Vedru konstruktsioon ei ole üldse keeruline - see on avatud, ei ole varustatud varjatud sõlmede ega mehhanismidega. Kui autoomanik kaalub, milline vedru sobib tema sõidukile, on oluline pöörata tähelepanu sellele, et

- millised omadused ja parameetrid on juhtmel;

- kui palju mähiseid on ühes osas, kui tihedad need on;

- millise pikkusega.

Nende parameetrite põhjal saate valida täpselt sellise detaili, mis sobib ideaalselt konkreetse auto vedrustusega.

Milliseid kriteeriume tuleks kasutada vedrude valikul:

1. Lineaarsetel parameetritel põhinev: kus selle vedrustuse elemendi poolt vastu võetud koormuse jõud on proportsionaalne selle poolt vastu võetud deformatsiooniga. See kriteerium on väga selge ja seda kasutatakse sageli.

2. Arvestades progressiivset toimivust: sel juhul tuleb arvestada sellele vedrustuselemendile mõjuvat koormusjõudu, mis järk-järgult suureneb. Seetõttu tuleb detaili valikul arvesse võtta mähiste paksust, tihedust ja läbimõõtu.

3. Tuginedes digressiivsetele väärtustele: kui osa poolt kogetud koormusjõud on segatud.

Komponendi, näiteks vedru eesmärgid ja selle tööpõhimõte

On teada, et amortisaatorid koos vedrudega on omavahel seotud, sest nad täiendavad teineteise tööd: võimaldavad autol sujuvalt liikuda, olenemata tee karedusest, ja võivad parandada masina juhitavust. Vedru on sõiduki vedrustussüsteemi lahutamatu osa, kuna see on elastne osa, mis esimesena summutab ja pehmendab sõidu ajal tekkivaid lööki ja põrutusi.

Kui sõiduki ratas põrkab teepinnalt maha, peab vedru selle võimalikult kiiresti algsesse asendisse tagasi tooma. Kui see osa on pehme, saab seda tugevasti kokku suruda ja siis on vedru poolt suurem löögienergia neeldumine. Ratta löögienergia võib kuluda üsna aeglaselt ja tekkivad vibratsioonid suudavad säilitada oma intensiivsust pikka aega, kuna neid saab täiendavalt "toita" rataste uute kokkupõrgetega teepinnale. Selle probleemi lahendamiseks kasutatakse vibratsioonide summutamiseks koos vedrudega amortisaatoreid.

Vedrustussüsteemis vedrude kasutamise vajalikkus tuleneb asjaolust, et need suudavad hajutada või jagada sõiduki ratastesse liikumisel kõnniteel liikuvat löögienergiat. See hajutamine on vajalik selleks, et jaotada mehaaniline mõju sõiduki ratastele.

Miks võib see osa kaotada oma omadused?

Mitmed tingimused võivad mõjutada vedru töövõime vähenemist:

- loomuliku kulumise olemasolu või selle metalli "väsimine", millest see riputuselement on valmistatud;

- kui pinnakiht on kahjustatud, sest see osa peab taluma liigset koormust ja pidevat mehaanilist pinget;

- kui korrosioon on hakanud tekkima: metallile tekkinud rooste põhjustab selle hapraks muutumist ja riknemist;

- kui osa on süstemaatiliselt ülekoormatud;

- kui juht sõidab oma sõidukiga sageli ebatasasel teel ilma aeglustamata.

Vedru tuleb välja vahetada

Kui see vedrustuselement tuleb välja vahetada:

- Kui osa on purunenud: tavaliselt puruneb üks äärmistest mähistest;

- Kui näete korrosiooni jälgi;

- kui metall, millest osa on valmistatud, on kahjustatud: seda on sageli näha;

- kui sõiduki kliirens on vähenenud;

- kui täheldatakse ebaühtlast taset: sõiduki esi- ja tagaosa ei ole samal kõrgusel.

Kui diagnoosimisel selgub, et vedrud on heas seisukorras, on soovitatav need ühelt teljelt teisele vahetada, et vältida vedrustuse tasakaalustamatust. Kui amortisaatorid vahetatakse välja, tuleks vahetada ka vedrud. Meie veebisaidi spetsiaalses jaotises leiate oma sõidukile sobivad vedrustuse komponendid.