Vedrustus

Vedrustus on osa ja alakoost, mis ühendab sõiduki iga ratta ja masina teised osad. See on oluline element, mis muudab sõiduki juhtimise mugavaks ning tagab prognoositava ja sujuva sõidu.

Tööpõhimõte

Vedrustussüsteemi eesmärk on summutada auto rataste kokkupõrkest teepinnaga tulenevat löögienergiat. See on võimalik tänu selle komponentide kooskõlastatud ja järjepidevale toimimisele:

1. Rattad võivad auto liikumise ajal põrkuda nii kividele kui ka aukudele. Kuna rattad on ühendatud teiste vedrustuselementidega, hakkavad need osad oma asendit muutma sõltuvalt sellest, kuidas ratas ise liigub.

2. Ratastele mõjuv energia kantakse seejärel üle amortisaatoritele. Enne sõiduki kokkupõrget takistusega hakkavad lõdvestunud vedrud kokku suruma, mis takistab löögienergia ülekandumist šassiilt kerele. Peaaegu kogu maapealne löök neeldub vedrude kokkusurumisel.

3. Seejärel, pärast löögienergia neeldumist, surutakse vedru uuesti kokku ja ülejäänud vedrustus taastab oma algse asendi.

Võib öelda, et see on vajalik väga olulistel põhjustel:

- stabiliseerida autot liikumise ajal - see on võimalik tänu sellele, et rattad on pidevas kontaktis teepinnaga;

- et neelata kõik põrutused, löögid ja vibratsioonid, mis sõiduki juhtimisel kindlasti tekivad;

- säilitada ratta asend õiges suunas, tagades seeläbi sõiduki täpse juhtimise.

Kuidas on siis vedrustus seadistatud?

Selle konstruktsioon on erinev sõltuvalt sõiduki mudelist. Siiski on vedrustussüsteemi moodustavad osad jagatud kategooriatesse selle alusel, milleks nad on ette nähtud:

1. Elastse konstruktsiooniga osad. Need summutavad enamiku löökidest ja löökidest, mis tekivad rataste kokkupõrkest teepinnaga. Ülejäänud energia jaotub ühtlaselt kogu sõiduki kere ulatuses. Torsionid, vedrud ja spiraalvedrud.

2. Osad, mis on mõeldud löögienergia neelamiseks. Need võivad olla kas pneumaatilised või hüdraulilised või mõlema kombinatsioon - hüdropneumaatika.

3. Osad, mis tagavad rataste õige suuna sõidu ajal. Antud juhul räägime hoobadest, kangidest, taladest, nõlvadest ja stopperitest, mis suudavad tagada hea pehmenduse ning jaotada koormuse õigesti kogu vedrustussüsteemile.

4. Pöördumisvastane kaitseraud - võimaldab sõiduki trajektoori korrigeerida, kui see pöörleb.

Samuti on olemas mitmesugused täiendavad metallosad, mis ühendavad vedrustussüsteemi teisi komponente omavahel.

Milliseid vedrustustüüpe kasutatakse tänapäeval?

Sportautod on varustatud jäiga vedrustussüsteemiga, et tagada parim haardumine teepinnal, kuid sellega ei ole auto sujuv sõit konarlikel teedel. Tavalistel autodel on tavaliselt pehme vedrustussüsteem.

Peatamise tüübid on järgmised:

- sõltuv;

- sõltumatu;

- MacPherson;

- väändusraud;

- kahekordne sooviluu;

- mitme hoobiga;

- poolsõltumatu;

- pneumaatiline;

- hüdrauliline;

- terviklik.

Milliseid rikkeid võib esineda

Mitmed märgid viitavad sellele, et sõiduki vedrustuses on tekkinud viga ja see vajab parandamist:

- kui te kuulete sõidu ajal müra, näiteks koputamist või müra;

- kui kere esiosa hakkab vajuma;

- kui auto hakkab sõidu ajal ühele poole "kõiguma";

- kui esi telg on nurgakujuliselt võnkunud.

Mis seda põhjustab ja mida teha:

- on aeg vahetada amortisaatorid välja või saab probleemi lahendada vigase koostu väljavahetamisega;

- kruvid, mis kinnitavad veermikuvastast latti, tuleks uuesti pingutada või kummi seibid välja vahetada;

- kulunud kuullaagri osad tuleb välja vahetada;

- rataste laagrid, mis on jõudnud oma kasutusaja lõppu, tuleb välja vahetada;

- esi- ja tagatelg tuleb joondada nii, et need oleksid paralleelsed;

- deformeerunud sõrmenukk: kui see on veidi painutatud, võib seda proovida sirgendada, kuigi see on raske, kui see on liiga painutatud, aitab ainult asendamine.

Vedrustuse komponentide purunemist saab vältida, jälgides selle osade ja sõlmede seisukorda ning kontrollides neid süstemaatiliselt. Aga kui te ikkagi ei suuda probleeme vältida, võite osta õige vedrustuse osa meie veebisaidi eriosast.